Uuring: Ravimite käitlemise ja kasutamisega seotud praktikad hoolekandetöötajate seas vajavad parendamist
2025-12-26
Vananev rahvastik avaldab aina tõsisemat mõju Eesti hoolekandesüsteemile. Suur koormus tervishoiutöötajatele kutsub esile erinevaid põetusrikkumisi nagu ravimijäätmete vale käitlemine või ei veenduta, kas patsient ravimit ka päriselt manustab. On esinenud ka juhtumeid, mil patsiendile mõeldud ravimit on kasutatud enda tarbeks.
Tänavu andsid Benu apteegid koostöös Eesti Akadeemilise Farmaatsia seltsiga välja stipendiumi TÜ Farmaatsia instituudi proviisortudengile, kes kaitses edukalt uurimistöö sotsiaalfarmaatsia valdkonnas. Stipendiumi pälvis Lemme Liin uurimistööga „Eesti üldhoolekande ja erihoolekande töötajate ravimialane teadlikkus“, mille juhendaja oli dr pharm Kristiina Sepp.
Töös hinnati 269 üldhoolekande ja erihoolekande töötajate ravimialast teadlikkust ning hoiakuid ja pädevust seoses ravimite õige kasutamise ja käitlemisega. Seda ajendatuna asjaolust, et Eestis on viimastel aastatel kasvanud nõudlus hooldekodude ja erihoolekandeteenuste järele. Lisaks on neis asutustes suurenenud ka patsientide vajadus erinevate ravimite järele.
“Kvaliteetse ravi tagamiseks on ääretult tähtis, et üldhoolekande ja erihoolekande töötajad käitleksid erinevaid ravimeid õigesti,” nentis stipendiaat. “Ilmnes, et 59% töötajatest peab ravimitega tegelemist enda igapäevatöö osaks ning valdav enamus tunneb end ravimitega seotud töökohustustes kindlalt.”
Olgugi et töökorraldus on patsientidele ravimite manustamisel üldjoontes selgelt korraldatud, ilmneb siiski olulisi vajakajäämisi nii teadmistes kui ka praktilise toe pakkumises. Iga viies hoolekandetöötaja viskab ravimijäätmeid prügikasti, 19,8% hoolekandetöötajatest ei veendu alati, kas klient tabletti ka tegelikult võtab, 22% töötajatest on kogenud ravimite kadumist töökohal, 13,4% on andnud kliendile teise kliendi ravimit, 10,4% on kliendile andnud enda isiklikku ravimit ning 11,9% küsitlusele vastanud hoolekandetöötajatest tõdes, et mõni asutusesisene töötaja on kasutanud klientidele mõeldud ravimeid isiklikuks tarbeks.
Uuringu tulemused näitavad, et enamus töötajatest tunneb huvi enesetäiendamise vastu. “Enam kui kaks kolmandikku küsitlusele vastanud hoolekandetöötajatest tunneb vajadust iga-aastase koolituse järele,” tõdes Lemme Liin. Uurimustöö autor tõi kokkuvõttes esile ettepanekud, millele edaspidi ravimite käitlemise ja kasutamise praktikate parendamisel enam tähelepanu pöörata, sealhulgas juhendmaterjalide ja juhiste koostamine, info liikumise tõhustamine ning perioodiliste koolituste korraldamine.
Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts ja Benu apteegid annavad sotsiaalfarmaatsia valdkonna uurimis- ja teadustööde rahastamiseks mõeldud stipendiumit välja juba 11-ndat aastat.
Stipendiumifondi eesmärk on tõhustada koostööd ülikooli ja erasektori vahel ning tuua rohkem noori farmaatsiavaldkonda. Fondist saavad uurimistööde stipendiume taotleda TÜ proviisoriõppe üliõpilased ning teadustöö fondist nii üliõpilased kui ka õppejõud. Uurimistööde stipendiumifondi suurus sellel õppeaastal on kokku 2000 eurot.